Author: Umanets Artem

Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces’i asjatundjad käisid hiljuti termopildistamas Tallinna hooneid. Termokaamera objektiivi sattusid mitmed tuntud ehitised: Stenbocki majast Superministeeriumini. ETV+ hommikuprogrammis kõneleb katsest ettevõtte juhatuse liige Artjom Umanets. Miks Tallinna tuntud hooned kaotavad kõige rohkem soojust? 

– – Kuidas tuli teil mõte selline katse läbi viia ja jalutada mööda Tallinna linna koos termokaameraga?

– – Soojuseenergia kokkuhoid ja soojuskadu on väga päevakajaline teema igal pool maailmas. Teeme tihedat koostööd Ukraina kinnisvaraarendajatega, sest meil on üks suurimaid kinnisvara projekte ligi 45-miljonilise elanikkonnaga riigis: DOM.RIA.com. Meile pakkus huvi viia läbi sarnane uuring ka kodulinnas Tallinnas. 

Saatejuht Andrei Titov näitab Stenbocki maja pilti, mis on tehtud termokaameraga. 

– – Mida võib öelda sellest hoonest, mis on ehitatud juba 1792. aastal? 

– – See hoone on rohkem kui 200 aastat vana. Kontrolli käigus nägime, et hoone kaotab soojust põhiliselt aknaavade, katuse ja, ei ole välistatud, et ka vahelae kaudu. 

– Aga kui võib küsida, miks see maja laseb sooja läbi? Millest see sõltub? Kas ehitusmaterjalidest, millest maja on ehitatud? 

– Kahtlemata sõltub väga palju ehitusmaterjalidest. Kuid tähtis on ka ehitustehnoloogia. Muide, ka praegu on üpris palju kaasaegseid hooneid, mille soojuskadu on tohutult suur. 

Järgmisena näitab saatejuht pilti hotellist „Telegraaf“. 

– Hotell „Telegraaf“ tähistas just hoone 141. sünnipäeva. Kui suur soojuskadu on siin? 

– Siin tekib samuti põhiline kadu läbi akende. Kuid nähtavasti on siin kvaliteetne sise- ja välisviimistlus. Seinad hoiavad sooja ja kadu on minimaalne. Sama ei saa öelda naabruses olevatest hoonetest. 

Saatejuht Andrei Titov küsib ka akende kohta. 

– Tänapäeval on moes maast laeni aknad. Kuid aknaid peetakse kõige suuremaks soojuskao põhjuseks. Kas see on tõsi? 

– On küll. Aga peab arvestama sellega, et on olemas energiasäästlikuid aknaid, mis tagavad nii piisava valguse läbilaskmise kui ka minimaalse soojuskao. 

Ekraanile tuleb pilt Superministeeriumist, mis sai valmis alles 2017. aastal. 

– Siin me näeme, et soojuskadu on vastuvõetaval tasemel. Kuigi seda on ikkagi märgata tänu klaasist ehitatud välisseintele. Sellele vaatamata aitab hoone energiasäästlikkus säästa sadu tuhandeid eurosid aastas. 

Järgmine hoone ekraani peal on „Radisson“ hotell. 

– On näha, et hoone hoiab soojust küllalt hästi. Kollast värvi, mis tähendab soojuskadu peaaegu ei ole. Kas see on nii?

– Jah. Põhiline soojuskadu tuleb hotelli fuajee ja trepikäikude kaudu. Samas hoiavad hotellitoad sooja väga hästi. Sama ei saa öelda hotelliga külgnevate hoonete kohta. 

– – Miks suutis hotell teie arvamusel jõuda nii minimaalse soojuskao tasemeni? 

– Ma arvan, et peamine põhjus on ilmtingimata ehitustehnoloogia, ehitusmaterjalide ja viimistluse kvaliteet. 

Saatejuht Jelena Solomina küsib, mida peaksid teadma korteriomanikud. 

– Me räägime nüüd Tallinna kõige tihedamini asustatud linnaosadest, kus inimesed elavad enamasti paneelmajades. Kui ma tahaksin oma korterit soojustada, kas ma pean seda tegema seda omaette või on hoopis mõistlikum soojustada tervet maja? 

– Enamikel juhtudel on parem võtta terviklik lahendus, kuid siin mängib rolli ka naabrite nõusolek maksta selle eest. 

– – Paljud inimesed, kes elavad soojustatud paneelmajades räägivad sellest, et kodus ei ole õhku. Kas põhjuseks on vigane ehitustehnoloogia või sellist nähtust näeb igal pool paneelmajades? 

– See on eelkõige ehitustehnoloogia viga. Miks? Maja soojustamist on vaja vaadelda tervikuna. Sama tähtsad on nii soojusisolatsioon kui ka küte ja ventilatsioon. Majas võib olla hea soojusisolatsioon, kuid puudub korralik ventilatsioon, siis jääb niiskus majja sisse. Soovitaksin alustada akende vahetamisest, kui seda on vaja, ja siis jätkata seinte soojustamisega.

The post was published in DV.ee on 26th of September, 2019

On the 25th of September, the City of Tallinn held the largest business-conference, “Äriplaan 2020”, where owners of companies shared stories of their success and plans for the future. The board member of Estonian company RIA.com Marketplaces Artem Umanets, who moved to Estonia from Ukraine, tells about what was impressive at the conference, and why, in his opinion, entrepreneurs underestimate Ukraine and what problems the business has nowadays.

Briefly about the conference

The conference has gathered a lot of interesting people who know firsthand how to make, invest, and even lose money. I agree with the owner of the Kaamos Group Kaido Jõeleht that entrepreneurs are the architects in the business world. Their role might seem insignificant from the outside, but their decisions are of fundamental significance. The most critical function of an entrepreneur is to gather a team of like-minded people, precisely what Kaido did. We try to follow the same path.

We should speak about the global focus. It is crucial to look for opportunities in export-oriented goods and services. This point was made by a few entrepreneurs (incl. Kaido Jõeleht, the head of Skeleton Technologies Taavi Madiberk, the owner of Estiko Grupp Neinar Seli, the founder of Funderbeam Kaidi Ruusalepp, the owner of Skinest Group Oleg Osinovski). In the opinion of the business representatives, Estonia is too small a country to limit yourself with the domestic market. Osinovski is sure that the best way of expanding a business is to start with the nearest and well-understood markets, e.g., Latvia and Lithuania.

It surprises me that a lot of people conduct business in Belarus, but ignore Ukraine as a new source for making money. Well, they should.

Ukraine as an investment destination

There are two directions for business development in Ukraine.

The first is the market for agricultural land. There are all preconditions to consider it the most extensive reform in Ukraine in the last 25 years. This country is already a big player in the global export market for grain and vegetable oil. All of this has been achieved on the leased land. It is hard to imagine what results could be performed on the land in the property of agricultural companies.

The second is the IT sector. The largest Estonian companies have already opened the development offices in Ukraine: TransferWise already in the year 2011, Bolt in the summer of 2019. RIA.com Marketplaces also has the research and development office there. And judging by our projects (auto.ria.com, dom.ria.com), we can tell that Ukrainians are one of the best IT specialists in the world. And for the success of these projects, we owe it to the teamwork in this country.

What problems does the business have?

We can tell that the business in Estonia feels comfortable. There is a workforce. Not overabundance, but there is enough to choose from. But there is still one problem, the banks. There were questions raised at the conference considering the financial sector. In connection with the withdrawal of a few foreign banks from Estonia, the competition has disappeared. Now the decision to give a loan to a business or not can take up to even a month.

Local banks have become more cautious, and this will result in the slowing of international payments. All of that will affect entrepreneurs, as well.